MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
Kukeke, viska mulle ka üks pähklikene
Kukeke ja kanake läksid pähkleid korjama. Läksid suure pähklipuu alla. Kukeke läks pähklipuu otsa, aga kanake jäi alla….
Hans võtt!
Kana munes kusagile salajasse kohta kaksteist muna ja tahtis neid hauduma hakata. Tahtnud enne kõhu täis süüa ja…
Vares ja madu
Vares ehitas endale pesa jõe kohale kooldunud haralise õõnsa remmelga otsa. Oskamata pahandust karta munes ta pessa munad…
Kaotatud ja leitud
Südi sõsar
Ühel nõukal peremehel oli kuus poega, kõik tugevad ja terved nagu õunad. Peremees ja perenaine vaatasid uhkusega poegade…
Muinasjutt sõprusest
Mongoli muinasjutt Juhtus kord nii, et tiigripoeg sai kokku pullikesega. Väike tiiger ütles: “Hakkame koos elama.” Pullike vastas:…
Tuulekuningas
Ungari muinasjutt Elasid kord kaks orbu, poiss ja tüdruk, kaevurilapsed. Nende vanemad olid ammu surnud. Neid kasvatasid sugulased…
Kohalood
Virtsu Vanalinna hävitamisest
Kui ma alles noor veel olin, noor veel olin… ja vanade taatide ja eitedega uttede ja notsude karjas…
Virtsu sild
Mihkli kihelkonnas Kalli vallas on üks kivimägi mõisa nurme peal, mõisast Lõpu kõrtsi poole minna. Vanapagan korjanud kord…
Rändajad pärnad
Need hiiekohad, kus vanasti ohverdamas käidud, ei olnud mitte inimeste otsitud kohad, vaid ennemuiste käinud pärnad ja valinud…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.