MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Kuidas hani hundi üle löönud
Hunt hulkunud suure näljaga talu õue peal. Saanud seal hane kätte ja tahtnud nahka pista. Hani hakanud vastu…
-
Vares pahandab
“Kae kost õge kergätsi inimese jooseve puha hulgani va maailma hulgusse käo laulu kuulama, nägu mõni asi olekski,…
-
Varese naisevõtmine
Kord läks üks vares Järvamaalt Harjumaale kosja. Seal rääkis ta pruudile ja selle vanematele, et ta hästi rikas…
Kaotatud ja leitud
-
Küti kadunud õnn
Ükskord elanud üks niisama osav kui õnnelik kütt, kes, kui ta metsa läinud, olgu suvel ehk talvel, iial…
-
Seitse venda
Kord elasid kaugel metsa põhjas üksikus kohas seitse venda. Vanemad olid neil juba mõnda aega surnud. Peale nende…
-
Südi sõsar
Ühel nõukal peremehel oli kuus poega, kõik tugevad ja terved nagu õunad. Peremees ja perenaine vaatasid uhkusega poegade…
Kohalood
-
Rahaaugu vaht
Virtsu Vanalinna keldrites pidavat olema raha – kulda, hõbedat ja vaske, niisama muud varandust küllalt. Keldrid on kivide…
-
Pärnu rahaauk
Pärnu linnas, üle Siimu silla, Vana-Pärnu maa peal, merekalda ligidal olnud ennevanasti Näka talu. Selle Näka talu ligidal…
-
Lihula kullakoobas
Kord istunud mingi seltskond Lihulas koos, rääkinud vanaaegseid jutte. Üks vanaätt kinnitanud, et Lihula vanades varemetes elavat põrgukoer….
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.