MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Vareste sõjavägi
Vanasti võetud vareste seast niisama neekrutisi nagu inimeste seast, iga aasta oma jagu. Need varesed, kes vanade taga…
-
Teder ja vares
Tedre küsinud varese käest: “Kust see tuleb, et sina võid küla väravasammastes ja katustel kraaksuda, aga sind ometigi…
-
Tiiul titt
Jõhvi mõisa köögitüdrukul Tiiul olnud laps. Ta hoidnud aga seda asja nii salajas, et keegi sellest ei teadnud….

Kaotatud ja leitud
-
Imelik peegel
Enne, vanal ajal elas kuulus kuningas päratu suures pealinnas. Raha ja rikkust oli tal enam kui kümnel teisel…
-
Seitse venda
Kord elasid kaugel metsa põhjas üksikus kohas seitse venda. Vanemad olid neil juba mõnda aega surnud. Peale nende…
-
Õnne-rublatükk
Ükskord elas üks nõukas talumees. Temal oli kolm poega, kellest kaks vanemat igapidi väga osavad mehed olid. Noorem…

Kohalood
-
Vana-Pärnu preestri õelus
Vanasti oli ühe Pärnu asemel kaks: Vana- ja Uus-Pärnu. Esimene ja vanem asus Sauga jõe ja mere vahel,…
-
Maalused
Ühel Vändra naisel olnud maalused¹. Ta katsunud neid igaviisi ohutada ja rohutada, aga need ei ole kuidagi ära…
-
Kuidas Pärnu kaupmehed rikkaks saanud
Pärast Rootsi sõda ja suurt katku jäänud väga vähe inimesi elama. Ka Tammiste valda jäänud ainult paarirahvas Jaak…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.
