MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Vareste sõjavägi
Vanasti võetud vareste seast niisama neekrutisi nagu inimeste seast, iga aasta oma jagu. Need varesed, kes vanade taga…
-
Prigu! Prigu!
Harakas oli näinud kord, kui plika oli murul magades enese paljaks aelenud ja hakanud laulma: “Prigu! Prigu! Prigu!…
-
Lepalind peseb tikast
Tikkas1 läks leppalinnu pesa kallale. Leppalind tuli ja ütles: “Äre kisu minu pesa katki, mene kisu, kui ninda…
Kaotatud ja leitud
-
Hirmuotsija
Vanal ajal elasi üits miis, kes kedägi es pelgä1. Ta läits ilma müüda hulkma, et ommetegi kossegi2 endäle hirmu…
-
Tuhka-Triinu
Ennemuiste elas üks mees oma naise ja ainukese tütrega, kes vanemate meelest armsam kui silmamuna oli ja keda…
-
Muinasjutt sõprusest
Mongoli muinasjutt Juhtus kord nii, et tiigripoeg sai kokku pullikesega. Väike tiiger ütles: “Hakkame koos elama.” Pullike vastas:…
Kohalood
-
Miks hiidlased Pärnu rannas käivad kala püüdmas
Kord olnud muugalased Kassare säärel kalu püüdmas. Need olnud vagad mehed ja kandnud pikki halle kuubesid seljas. Kassare…
-
Tori mõisa kutsari põrgusõit
Üks Tori parun andnud kutsarile käsu hobused keskhommikuks tõlla ette rakendada. Kutsar sättinud rakendi korda, sõitnud tellitud ajaks…
-
Kokakivi
Ükskord kõndinud Vanapagan Peipsi järve ääres edasi ja tagasi, kiskunud karvu peast ja sülitanud. Vahel rääkinud iseeneses: “Küll…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.