MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
Rukkirääk
Rääk oli oma pojad rukkipõllus üles kasvatanud. Lõikuse aeg jõudnud kätte. Kui ema läks välja toidust otsima, käskinud…
Kaarnas ja sipelgas
Kaarnas hakkas ükskord sipelgat sõimama: “Mis mees sina ka oled! Sa pole sugugi parem kui paelasõlm! Seesuguseid nagu…
Rebase juust
Ronk oli puu otsas ja suur juustutükk olnd noka vahel. Jah – ja rebane läks ja nägi, et…

Kaotatud ja leitud
Ilus minia
Nõukal talumehel oli kolm poega. Kaks vanemat venda olid tugevad ja terved, kolmas oli nõdruke. Vanemad vennad kutsusid…
Õnne-rublatükk
Ükskord elas üks nõukas talumees. Temal oli kolm poega, kellest kaks vanemat igapidi väga osavad mehed olid. Noorem…
Tuulekuningas
Ungari muinasjutt Elasid kord kaks orbu, poiss ja tüdruk, kaevurilapsed. Nende vanemad olid ammu surnud. Neid kasvatasid sugulased…

Kohalood
Saarde kirik
Saarde kihelkonda Jäärjasse ehitatud Kadrina kirik. Kõrge torn paistnud üle kümne kihelkonna. Kõik kõnelenud Jäärja Kadrina kiriku tornist….
Lihula kullakoobas
Kord istunud mingi seltskond Lihulas koos, rääkinud vanaaegseid jutte. Üks vanaätt kinnitanud, et Lihula vanades varemetes elavat põrgukoer….
Jaagupi kiriku ehitamine
Jaagupi kirikus ripub altari kõrval seina peal suur küljeluu. See on nõnda suur, et ühelgi nüüdsel meie maa…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.