MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Vares pahandab
“Kae kost õge kergätsi inimese jooseve puha hulgani va maailma hulgusse käo laulu kuulama, nägu mõni asi olekski,…
-
Miks on pääsukesel kõht valge ja saba kaheharuline?
Pääsuke oli kogu ümbruskonnas tuntud kui hea pottsepp. Iga savist majake, mis ta tegi, pidas vastu mitu põlve….
-
Vares uputab pojad
Vares elan oma poegadega järve ääres. Tuln sõuke asi ede, et tuln üle järve elama minna. Pojad pole…
Kaotatud ja leitud
-
Teenimata autasu
Kalmõki muinasjutt Palju aastaid tagasi elas lesknaine. Tal oli neli last: kolm poega ja üks tütar. Pojad olid…
-
Hirmuotsija
Vanal ajal elasi üits miis, kes kedägi es pelgä1. Ta läits ilma müüda hulkma, et ommetegi kossegi2 endäle hirmu…
-
Kolm kuningatütart
Ühel kuningal olnud kolm tütart, need olnud õige ilusad, ja oli järjest nende juures olnud. Aga korraga tulnud…
Kohalood
-
Lihula rahategijad
Kes Lihulasse sõidab, näeb eemalt kaugelt juba lossi varemid nagu suurt koera seisvat. Koera kuju olla lossil, räägib…
-
Viimsed härjapõlvemehed
Vanal ajal elasid härjapõlvemehed Eestimaal. Need olid kasvu poolest väiksed, lühikesed, paksud mehed, aga osavad kõigele tööle. Iseäranis…
-
Jaagupi kiriku ehitamine
Jaagupi kirikus ripub altari kõrval seina peal suur küljeluu. See on nõnda suur, et ühelgi nüüdsel meie maa…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.