MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Part, hani ja kalkun mõisa põllul
Kord läinud part, ani ja kalkun põllule. Part läinud kõige ees ja teinud: “Prat-Mart, Prat-Mart!” Siis läinud ani…
-
Hans võtt!
Kana munes kusagile salajasse kohta kaksteist muna ja tahtis neid hauduma hakata. Tahtnud enne kõhu täis süüa ja…
-
Puudel istumine keelatud
Rebane näeb tetre puu otsas istumas, läheb tema juurde puu alla ja räägib: “Kas tead, teder, ma tulin…

Kaotatud ja leitud
-
Kollidemaa
Tšuktši muinasjutt Elanud viis venda. Üks neist läinud mereranda ja kadunud ära. Teine läinud teda otsima ja kadunud…
-
Tuvideks muudetud seitse venda
Ükskord olnud seitse venda. Ühel pühapäeval läinud nad kõik kirikusse. Õde ehitanud1 nad ilusaste riidesse ja sidunud igaühele…
-
Küti kadunud õnn
Ükskord elanud üks niisama osav kui õnnelik kütt, kes, kui ta metsa läinud, olgu suvel ehk talvel, iial…

Kohalood
-
Virtsu sild
Mihkli kihelkonnas Kalli vallas on üks kivimägi mõisa nurme peal, mõisast Lõpu kõrtsi poole minna. Vanapagan korjanud kord…
-
Tori mõisa kutsari põrgusõit
Üks Tori parun andnud kutsarile käsu hobused keskhommikuks tõlla ette rakendada. Kutsar sättinud rakendi korda, sõitnud tellitud ajaks…
-
Sohu!
Vanasti tulnud pardiajajad korra Pärnumaal kihelkonda Jaagupi Suigu valda, Tabria külasse Tani talusse. Pererahvas ja kari jooksnud eest…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.
