MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Vares tahab saada härja suuruseks
Vanal varesel oln üksainus poeg pesas. See poeg oln kangesti uhke, kiitn kõiki võõraid asju ja laitn ühtejooni…
-
Kuidas hani hundi üle löönud
Hunt hulkunud suure näljaga talu õue peal. Saanud seal hane kätte ja tahtnud nahka pista. Hani hakanud vastu…
-
Rebase juust
Ronk oli puu otsas ja suur juustutükk olnd noka vahel. Jah – ja rebane läks ja nägi, et…
Kaotatud ja leitud
-
Kollidemaa
Tšuktši muinasjutt Elanud viis venda. Üks neist läinud mereranda ja kadunud ära. Teine läinud teda otsima ja kadunud…
-
Õnne-rublatükk
Ükskord elas üks nõukas talumees. Temal oli kolm poega, kellest kaks vanemat igapidi väga osavad mehed olid. Noorem…
-
Teenimata autasu
Kalmõki muinasjutt Palju aastaid tagasi elas lesknaine. Tal oli neli last: kolm poega ja üks tütar. Pojad olid…
Kohalood
-
Kärsamäe augud
Kärsa vallas Allikakivi vabriku juures on Kärsamäe sees kolm suurt auku, ja nende aukude kohta käib järgmine jutt:…
-
Moosese kepp
Mineva aastasaja keskel elas Vändra õpelaja Körber, iseäralik mees, kes palju ülema ega alama vahel vahet ei teinud….
-
Maalused
Ühel Vändra naisel olnud maalused¹. Ta katsunud neid igaviisi ohutada ja rohutada, aga need ei ole kuidagi ära…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.