MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
Kudas kalkuni pea veriseks saanud
Korra käinud hani ja kalkun kahekesi teed. Ilm olnud külm, neile hakanud vilu. Peale selle tahtnud jalad puhata….
Kurg õpetab rebast lendama
Rebane ütles kurele: “Õpeta mind lendama! Vii mind üles nii kõrgesse, et põld nii suur paistab, nagu perenaise…
Varese haige kael
Hobune maganud koplis. Vares tulnud tema juurde jälgima, kas loom elab või on surnud. Aga ei ole juureski…
Kaotatud ja leitud
Muinasjutt sõprusest
Mongoli muinasjutt Juhtus kord nii, et tiigripoeg sai kokku pullikesega. Väike tiiger ütles: “Hakkame koos elama.” Pullike vastas:…
Hirmuotsija
Vanal ajal elasi üits miis, kes kedägi es pelgä1. Ta läits ilma müüda hulkma, et ommetegi kossegi2 endäle hirmu…
Seitse venda
Kord elasid kaugel metsa põhjas üksikus kohas seitse venda. Vanemad olid neil juba mõnda aega surnud. Peale nende…
Kohalood
Jaki kontori asutus
Suure katku ajal suri nii palju inimesi, et Lääne maale Hanila ja Karuse kihelkonda kumbagisse aga üks mees…
Viimsed härjapõlvemehed
Vanal ajal elasid härjapõlvemehed Eestimaal. Need olid kasvu poolest väiksed, lühikesed, paksud mehed, aga osavad kõigele tööle. Iseäranis…
Vanapagana peol
Ütekõrra olive kolm nuurt poissi viil õhtu il’lä Pärnu linnan kõrtsin juunu. Ku joba aig oli tullu kodu…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.