MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Vares uputab pojad
Vares elan oma poegadega järve ääres. Tuln sõuke asi ede, et tuln üle järve elama minna. Pojad pole…
-
Vaidlused
Vares ja harakas läind raipe kallal kiskuma. Kaval vares karjund: “Ei kõlba! Ei kõlba!” Harakas arvand, et kõlbab…
-
Rebase juust
Ronk oli puu otsas ja suur juustutükk olnd noka vahel. Jah – ja rebane läks ja nägi, et…
Kaotatud ja leitud
-
Hirmuotsija
Vanal ajal elasi üits miis, kes kedägi es pelgä1. Ta läits ilma müüda hulkma, et ommetegi kossegi2 endäle hirmu…
-
Tuvideks muudetud seitse venda
Ükskord olnud seitse venda. Ühel pühapäeval läinud nad kõik kirikusse. Õde ehitanud1 nad ilusaste riidesse ja sidunud igaühele…
-
Leitud laps
Üks naine leidis kord pühapäeva hommikul metsast poisikese, kes umbes kahe aastane võis olla. Laps nuttis kibedasti tühja…
Kohalood
-
Tori mõisa kutsari põrgusõit
Üks Tori parun andnud kutsarile käsu hobused keskhommikuks tõlla ette rakendada. Kutsar sättinud rakendi korda, sõitnud tellitud ajaks…
-
Jaki kontori asutus
Suure katku ajal suri nii palju inimesi, et Lääne maale Hanila ja Karuse kihelkonda kumbagisse aga üks mees…
-
Pärnusse toodud rahakotid
Pärnu linnas olevat kaks kontorit, Jaki ja Miti. Neil olnud kummalgi oma tont, kes nende varandust kaitsnud. Tondid…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.