MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Mesilane ja kaaren
Mesilane läks kaarnaga ilma pääle lendu. Kaarnal oli kesvatera suus ja see kukkus suust maha. Esmalt tegi tilkst!…
-
Lepalind peseb tikast
Tikkas1 läks leppalinnu pesa kallale. Leppalind tuli ja ütles: “Äre kisu minu pesa katki, mene kisu, kui ninda…
-
Vares uputab pojad
Vares elan oma poegadega järve ääres. Tuln sõuke asi ede, et tuln üle järve elama minna. Pojad pole…
Kaotatud ja leitud
-
Teenimata autasu
Kalmõki muinasjutt Palju aastaid tagasi elas lesknaine. Tal oli neli last: kolm poega ja üks tütar. Pojad olid…
-
Pikk tige vanaeit
Itelmeeni muinasjutt Ühel emal oli palju lapsi ja nad norisid alailma emalt muinasjutte. Ema oli juba tüdinud jutustamast….
-
Imelik peegel
Enne, vanal ajal elas kuulus kuningas päratu suures pealinnas. Raha ja rikkust oli tal enam kui kümnel teisel…
Kohalood
-
Virtsu Vanalinna hävitamisest
Kui ma alles noor veel olin, noor veel olin… ja vanade taatide ja eitedega uttede ja notsude karjas…
-
Jaagupi kiriku ehitamine
Jaagupi kirikus ripub altari kõrval seina peal suur küljeluu. See on nõnda suur, et ühelgi nüüdsel meie maa…
-
Lihula rahategijad
Kes Lihulasse sõidab, näeb eemalt kaugelt juba lossi varemid nagu suurt koera seisvat. Koera kuju olla lossil, räägib…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.