MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
Parem karta kui kahjatseda
Kass püüdnud varese kinni. Vares olnud haruldaselt tugeva jõuga. Tekkinud võitlus. Vares saanud siiski ülevõimu oma kätte ja…
Kiivit
Üks räästas, kes toas oli üles kasvanud, lendas välja ja sai kiivitiga kokku. Kiivit küsis varssi: “Mida inimesed…
Kana poegadega kulli küüsis
Ükskord oli üks kluksuja kana ning tal oli kaksteistkümmend poega. Neid võttis tema oma tiiva alla, soendas ning…
Kaotatud ja leitud
Ilus minia
Nõukal talumehel oli kolm poega. Kaks vanemat venda olid tugevad ja terved, kolmas oli nõdruke. Vanemad vennad kutsusid…
Tuvideks muudetud seitse venda
Ükskord olnud seitse venda. Ühel pühapäeval läinud nad kõik kirikusse. Õde ehitanud1 nad ilusaste riidesse ja sidunud igaühele…
Muinasjutt sõprusest
Mongoli muinasjutt Juhtus kord nii, et tiigripoeg sai kokku pullikesega. Väike tiiger ütles: “Hakkame koos elama.” Pullike vastas:…
Kohalood
Jaagupi kiriku ehitamine
Jaagupi kirikus ripub altari kõrval seina peal suur küljeluu. See on nõnda suur, et ühelgi nüüdsel meie maa…
Sääreluu
Kes endisel ajal Vigala Selja kõrtsi poolt õhtuti mõisa poole, ehk mõisa poolt kõrtsi poole läks, kuulis tee…
Tõnnivakast
Vändra kihelkonnas Vändra ja Lelle vallas on paljudes peredes tõnnivakaks vana rattarumm olnud, mis kambri otsal seisnud. Rattarummu…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.