MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Tiiul titt
Jõhvi mõisa köögitüdrukul Tiiul olnud laps. Ta hoidnud aga seda asja nii salajas, et keegi sellest ei teadnud….
-
Vares ja kruus
Ühel varesel oli kõrbes väga suur joomajänu. Sealsamas nägi ta poolestsaadik veega täidetud kruusi. Läks juurde ja katsus…
-
Kukk ja vasikas sõidavad jõel
Kord juhtunud ühele saunikule niisugune veeuputus, et saun ühes kuke ja vasikaga jõge mööda alla ujunud. Kukk rõõmus…
Kaotatud ja leitud
-
Pikk tige vanaeit
Itelmeeni muinasjutt Ühel emal oli palju lapsi ja nad norisid alailma emalt muinasjutte. Ema oli juba tüdinud jutustamast….
-
Hirmuotsija
Vanal ajal elasi üits miis, kes kedägi es pelgä1. Ta läits ilma müüda hulkma, et ommetegi kossegi2 endäle hirmu…
-
Teenimata autasu
Kalmõki muinasjutt Palju aastaid tagasi elas lesknaine. Tal oli neli last: kolm poega ja üks tütar. Pojad olid…
Kohalood
-
Rändajad pärnad
Need hiiekohad, kus vanasti ohverdamas käidud, ei olnud mitte inimeste otsitud kohad, vaid ennemuiste käinud pärnad ja valinud…
-
Lihula kullakoobas
Kord istunud mingi seltskond Lihulas koos, rääkinud vanaaegseid jutte. Üks vanaätt kinnitanud, et Lihula vanades varemetes elavat põrgukoer….
-
Jaagupi kiriku ehitamine
Jaagupi kirikus ripub altari kõrval seina peal suur küljeluu. See on nõnda suur, et ühelgi nüüdsel meie maa…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.