MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Kukeke, viska mulle ka üks pähklikene
Kukeke ja kanake läksid pähkleid korjama. Läksid suure pähklipuu alla. Kukeke läks pähklipuu otsa, aga kanake jäi alla….
-
Konn kiidab varest
Konn tuli ilusa ilmaga jõe põhjast väl’la kaldale pääva kätte ennast suendama. Vares nääb teda, lennab konna kallale,…
-
Mispärast vares tihast naiseks ei võtnud
Vares nägis, et tihane õige ilus olli – läits tiasel kossul1. Tiasel olli hää miil, varessel mehel minnä….

Kaotatud ja leitud
-
Teenimata autasu
Kalmõki muinasjutt Palju aastaid tagasi elas lesknaine. Tal oli neli last: kolm poega ja üks tütar. Pojad olid…
-
Hirmuotsija
Vanal ajal elasi üits miis, kes kedägi es pelgä1. Ta läits ilma müüda hulkma, et ommetegi kossegi2 endäle hirmu…
-
Küti kadunud õnn
Ükskord elanud üks niisama osav kui õnnelik kütt, kes, kui ta metsa läinud, olgu suvel ehk talvel, iial…

Kohalood
-
Rändajad pärnad
Need hiiekohad, kus vanasti ohverdamas käidud, ei olnud mitte inimeste otsitud kohad, vaid ennemuiste käinud pärnad ja valinud…
-
Miks hiidlased Pärnu rannas käivad kala püüdmas
Kord olnud muugalased Kassare säärel kalu püüdmas. Need olnud vagad mehed ja kandnud pikki halle kuubesid seljas. Kassare…
-
Kolm nõida
Vanasti elanud kolm suurt nõida: Vidu, Tani ja Nadi. Vidu elanud Virussaares. See saar on Vee valla jaos…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.
