MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Meigas ja kana
Endisel ajal, kui inimesed hakanu omale kodulindusi pidäma, siis ei ole täädnu, missugust lindu koduloomaks võtta, kas meukast1…
-
Kikas ja teder
Ennevanasti, kui kuked-kanad veel kodulinnud ei olnud, elasid nad metsas nagu muudki tsirgud1. Ükskord tõusis kikka ja tedre…
-
Varese naisevõtmine
Kord läks üks vares Järvamaalt Harjumaale kosja. Seal rääkis ta pruudile ja selle vanematele, et ta hästi rikas…
Kaotatud ja leitud
-
Tuhka-Triinu
Ennemuiste elas üks mees oma naise ja ainukese tütrega, kes vanemate meelest armsam kui silmamuna oli ja keda…
-
Pikk tige vanaeit
Itelmeeni muinasjutt Ühel emal oli palju lapsi ja nad norisid alailma emalt muinasjutte. Ema oli juba tüdinud jutustamast….
-
Tuulekuningas
Ungari muinasjutt Elasid kord kaks orbu, poiss ja tüdruk, kaevurilapsed. Nende vanemad olid ammu surnud. Neid kasvatasid sugulased…
Kohalood
-
Jaagupi kiriku ehitamine
Jaagupi kirikus ripub altari kõrval seina peal suur küljeluu. See on nõnda suur, et ühelgi nüüdsel meie maa…
-
Rahaaugu vaht
Virtsu Vanalinna keldrites pidavat olema raha – kulda, hõbedat ja vaske, niisama muud varandust küllalt. Keldrid on kivide…
-
Tõmmatud tüdruk
Uueküla karjatüdruk, ilus ja priske, läinud sügisel õhtul pimedal ajal lehmi lüpsma. Aeg jäänud juba kauaks lehmalüpsmiseks. Mindud…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.