MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Lindude ja loomade sõda
Ennevanast, kui kõik elajad veel kõnelesid, siis olid hiir ja varblane väga suured sõbrad. Tuli kevad. Varblane hiirega…
-
Hobu surnud
Vares lövab1 obuse raipe ja kiidab: “Oo2 surnd ää! Oo surnd ää!” Teine küsib: “Ons pekki ka? Ons…
-
Vares pahandab
“Kae kost õge kergätsi inimese jooseve puha hulgani va maailma hulgusse käo laulu kuulama, nägu mõni asi olekski,…
Kaotatud ja leitud
-
Merihobu
Avaari muinasjutt Elas kord tsaar, kellel oli kolm poega. Igal hommikul tulid nad isa juurde, et kuulata, kas…
-
Imelik peegel
Enne, vanal ajal elas kuulus kuningas päratu suures pealinnas. Raha ja rikkust oli tal enam kui kümnel teisel…
-
Hirmuotsija
Vanal ajal elasi üits miis, kes kedägi es pelgä1. Ta läits ilma müüda hulkma, et ommetegi kossegi2 endäle hirmu…
Kohalood
-
Miks hiidlased Pärnu rannas käivad kala püüdmas
Kord olnud muugalased Kassare säärel kalu püüdmas. Need olnud vagad mehed ja kandnud pikki halle kuubesid seljas. Kassare…
-
Pärnusse toodud rahakotid
Pärnu linnas olevat kaks kontorit, Jaki ja Miti. Neil olnud kummalgi oma tont, kes nende varandust kaitsnud. Tondid…
-
Vana-Pärnu preestri õelus
Vanasti oli ühe Pärnu asemel kaks: Vana- ja Uus-Pärnu. Esimene ja vanem asus Sauga jõe ja mere vahel,…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.