MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Hani uputab rebase
Hani olnd poegadega järves. Rebane läks ja nägi, kui palju hanil poegi seal. Mõtles kohe, et kuidas neid…
-
Vaidlused
Vares ja harakas läind raipe kallal kiskuma. Kaval vares karjund: “Ei kõlba! Ei kõlba!” Harakas arvand, et kõlbab…
-
Lehma lüpsja laul
Ennemuiste tulnud Vanataat maa peale lindudele ja loomadele laulu andma (õpetama). Teised loomad ja linnud saanud igaüks oma…
Kaotatud ja leitud
-
Õnne-rublatükk
Ükskord elas üks nõukas talumees. Temal oli kolm poega, kellest kaks vanemat igapidi väga osavad mehed olid. Noorem…
-
Kaupmehe naisevõtmine
Rikas kaupmees tahtnud naist võtta, ei ole aga oma lähedal niisugust olnud, nagu ta tahtnud. Põle siis muud…
-
Muinasjutt sõprusest
Mongoli muinasjutt Juhtus kord nii, et tiigripoeg sai kokku pullikesega. Väike tiiger ütles: “Hakkame koos elama.” Pullike vastas:…
Kohalood
-
Sohu!
Vanasti tulnud pardiajajad korra Pärnumaal kihelkonda Jaagupi Suigu valda, Tabria külasse Tani talusse. Pererahvas ja kari jooksnud eest…
-
Pärnu rahaauk
Pärnu linnas, üle Siimu silla, Vana-Pärnu maa peal, merekalda ligidal olnud ennevanasti Näka talu. Selle Näka talu ligidal…
-
Moosese kepp
Mineva aastasaja keskel elas Vändra õpelaja Körber, iseäralik mees, kes palju ülema ega alama vahel vahet ei teinud….
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.