MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Vares ei näe naereid
Kui ma alles põisigne olli, siis üks vanataat ja vanaeit jutustasid. Vanaeit ütleb: “Vanast on varesed puha hallid…
-
Teder ja vares
Tedre küsinud varese käest: “Kust see tuleb, et sina võid küla väravasammastes ja katustel kraaksuda, aga sind ometigi…
-
Rebase juust
Ronk oli puu otsas ja suur juustutükk olnd noka vahel. Jah – ja rebane läks ja nägi, et…
Kaotatud ja leitud
-
Muinasjutt sõprusest
Mongoli muinasjutt Juhtus kord nii, et tiigripoeg sai kokku pullikesega. Väike tiiger ütles: “Hakkame koos elama.” Pullike vastas:…
-
Hobuseks nõiutud noormees
Vanal ajal elanud üks vaene mees oma kaheteistkümne pojaga. Et ta neid ei jõudnud toita, saatis ta neid…
-
Seitse venda
Kord elasid kaugel metsa põhjas üksikus kohas seitse venda. Vanemad olid neil juba mõnda aega surnud. Peale nende…
Kohalood
-
Kuidas Pärnu kaupmehed rikkaks saanud
Pärast Rootsi sõda ja suurt katku jäänud väga vähe inimesi elama. Ka Tammiste valda jäänud ainult paarirahvas Jaak…
-
Vanapagana peol
Ütekõrra olive kolm nuurt poissi viil õhtu il’lä Pärnu linnan kõrtsin juunu. Ku joba aig oli tullu kodu…
-
Kokakivi
Ükskord kõndinud Vanapagan Peipsi järve ääres edasi ja tagasi, kiskunud karvu peast ja sülitanud. Vahel rääkinud iseeneses: “Küll…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.