MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Kudas kalkuni pea veriseks saanud
Korra käinud hani ja kalkun kahekesi teed. Ilm olnud külm, neile hakanud vilu. Peale selle tahtnud jalad puhata….
-
Part, hani ja kalkun mõisa põllul
Kord läinud part, ani ja kalkun põllule. Part läinud kõige ees ja teinud: “Prat-Mart, Prat-Mart!” Siis läinud ani…
-
Lepalind peseb tikast
Tikkas1 läks leppalinnu pesa kallale. Leppalind tuli ja ütles: “Äre kisu minu pesa katki, mene kisu, kui ninda…
Kaotatud ja leitud
-
Muinasjutt sõprusest
Mongoli muinasjutt Juhtus kord nii, et tiigripoeg sai kokku pullikesega. Väike tiiger ütles: “Hakkame koos elama.” Pullike vastas:…
-
Tuulekuningas
Ungari muinasjutt Elasid kord kaks orbu, poiss ja tüdruk, kaevurilapsed. Nende vanemad olid ammu surnud. Neid kasvatasid sugulased…
-
Ilus minia
Nõukal talumehel oli kolm poega. Kaks vanemat venda olid tugevad ja terved, kolmas oli nõdruke. Vanemad vennad kutsusid…
Kohalood
-
Pärnusse toodud rahakotid
Pärnu linnas olevat kaks kontorit, Jaki ja Miti. Neil olnud kummalgi oma tont, kes nende varandust kaitsnud. Tondid…
-
Kuidas Pärnu kaupmehed rikkaks saanud
Pärast Rootsi sõda ja suurt katku jäänud väga vähe inimesi elama. Ka Tammiste valda jäänud ainult paarirahvas Jaak…
-
Virtsu Vanalinna hävitamisest
Kui ma alles noor veel olin, noor veel olin… ja vanade taatide ja eitedega uttede ja notsude karjas…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.