MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Rebase juust
Ronk oli puu otsas ja suur juustutükk olnd noka vahel. Jah – ja rebane läks ja nägi, et…
-
Laisk kull
Vanaisa käsu peale muretsesivad kõik linnud enestele pesa aseme ja valmistasivad selle järele pesa nõnda nagu jõudsivad ja…
-
Varesed ja öökullid
Ühes suures metsas pesitses palju vareseid. Neid oli nii tohutult, et metsas ei leidunud peale nende kohta teistele…
Kaotatud ja leitud
-
Pikk tige vanaeit
Itelmeeni muinasjutt Ühel emal oli palju lapsi ja nad norisid alailma emalt muinasjutte. Ema oli juba tüdinud jutustamast….
-
Merihobu
Avaari muinasjutt Elas kord tsaar, kellel oli kolm poega. Igal hommikul tulid nad isa juurde, et kuulata, kas…
-
Küti kadunud õnn
Ükskord elanud üks niisama osav kui õnnelik kütt, kes, kui ta metsa läinud, olgu suvel ehk talvel, iial…
Kohalood
-
Kärsamäe augud
Kärsa vallas Allikakivi vabriku juures on Kärsamäe sees kolm suurt auku, ja nende aukude kohta käib järgmine jutt:…
-
Tõnnivakast
Vändra kihelkonnas Vändra ja Lelle vallas on paljudes peredes tõnnivakaks vana rattarumm olnud, mis kambri otsal seisnud. Rattarummu…
-
Sohu!
Vanasti tulnud pardiajajad korra Pärnumaal kihelkonda Jaagupi Suigu valda, Tabria külasse Tani talusse. Pererahvas ja kari jooksnud eest…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.