MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Rebase juust
Ronk oli puu otsas ja suur juustutükk olnd noka vahel. Jah – ja rebane läks ja nägi, et…
-
Kurg õpetab rebast lendama
Rebane ütles kurele: “Õpeta mind lendama! Vii mind üles nii kõrgesse, et põld nii suur paistab, nagu perenaise…
-
Linnud joovad õlut võlgu
Olnud ühes kõrtsus üks venelane kõrtsmikuks. Keegi hanede ja partide karjane käinud oma karjaga iga päev sealt mööda….
Kaotatud ja leitud
-
Merihobu
Avaari muinasjutt Elas kord tsaar, kellel oli kolm poega. Igal hommikul tulid nad isa juurde, et kuulata, kas…
-
Kaupmehe naisevõtmine
Rikas kaupmees tahtnud naist võtta, ei ole aga oma lähedal niisugust olnud, nagu ta tahtnud. Põle siis muud…
-
Kolm kuningatütart
Ühel kuningal olnud kolm tütart, need olnud õige ilusad, ja oli järjest nende juures olnud. Aga korraga tulnud…
Kohalood
-
Lihula rahategijad
Kes Lihulasse sõidab, näeb eemalt kaugelt juba lossi varemid nagu suurt koera seisvat. Koera kuju olla lossil, räägib…
-
Jaagupi kiriku ehitamine
Jaagupi kirikus ripub altari kõrval seina peal suur küljeluu. See on nõnda suur, et ühelgi nüüdsel meie maa…
-
Tori mõisa kutsari põrgusõit
Üks Tori parun andnud kutsarile käsu hobused keskhommikuks tõlla ette rakendada. Kutsar sättinud rakendi korda, sõitnud tellitud ajaks…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.