MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Vares, harakas ja ronk saagil
Kord sõitnud üks ihnus mees hobusekronikesega teed möeda ja and ühtelugu hobusele vemblaga selga. Aga et hobune väsind…
-
Prigu! Prigu!
Harakas oli näinud kord, kui plika oli murul magades enese paljaks aelenud ja hakanud laulma: “Prigu! Prigu! Prigu!…
-
Kikas ja teder
Ennevanasti, kui kuked-kanad veel kodulinnud ei olnud, elasid nad metsas nagu muudki tsirgud1. Ükskord tõusis kikka ja tedre…
Kaotatud ja leitud
-
Tuhka-Triinu
Ennemuiste elas üks mees oma naise ja ainukese tütrega, kes vanemate meelest armsam kui silmamuna oli ja keda…
-
Seitse venda
Kord elasid kaugel metsa põhjas üksikus kohas seitse venda. Vanemad olid neil juba mõnda aega surnud. Peale nende…
-
Tuulekuningas
Ungari muinasjutt Elasid kord kaks orbu, poiss ja tüdruk, kaevurilapsed. Nende vanemad olid ammu surnud. Neid kasvatasid sugulased…
Kohalood
-
Sääreluu
Kes endisel ajal Vigala Selja kõrtsi poolt õhtuti mõisa poole, ehk mõisa poolt kõrtsi poole läks, kuulis tee…
-
Kärsamäe augud
Kärsa vallas Allikakivi vabriku juures on Kärsamäe sees kolm suurt auku, ja nende aukude kohta käib järgmine jutt:…
-
Saarde kirik
Saarde kihelkonda Jäärjasse ehitatud Kadrina kirik. Kõrge torn paistnud üle kümne kihelkonna. Kõik kõnelenud Jäärja Kadrina kiriku tornist….
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.