MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Rukkirääk
Rääk oli oma pojad rukkipõllus üles kasvatanud. Lõikuse aeg jõudnud kätte. Kui ema läks välja toidust otsima, käskinud…
-
Vares, harakas ja ronk saagil
Kord sõitnud üks ihnus mees hobusekronikesega teed möeda ja and ühtelugu hobusele vemblaga selga. Aga et hobune väsind…
-
Vares pahandab
“Kae kost õge kergätsi inimese jooseve puha hulgani va maailma hulgusse käo laulu kuulama, nägu mõni asi olekski,…
Kaotatud ja leitud
-
Südi sõsar
Ühel nõukal peremehel oli kuus poega, kõik tugevad ja terved nagu õunad. Peremees ja perenaine vaatasid uhkusega poegade…
-
Küti kadunud õnn
Ükskord elanud üks niisama osav kui õnnelik kütt, kes, kui ta metsa läinud, olgu suvel ehk talvel, iial…
-
Teenimata autasu
Kalmõki muinasjutt Palju aastaid tagasi elas lesknaine. Tal oli neli last: kolm poega ja üks tütar. Pojad olid…
Kohalood
-
Saarde kirik
Saarde kihelkonda Jäärjasse ehitatud Kadrina kirik. Kõrge torn paistnud üle kümne kihelkonna. Kõik kõnelenud Jäärja Kadrina kiriku tornist….
-
Virtsu Vanalinna hävitamisest
Kui ma alles noor veel olin, noor veel olin… ja vanade taatide ja eitedega uttede ja notsude karjas…
-
Moosese kepp
Mineva aastasaja keskel elas Vändra õpelaja Körber, iseäralik mees, kes palju ülema ega alama vahel vahet ei teinud….
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.