MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Vares pahandab
“Kae kost õge kergätsi inimese jooseve puha hulgani va maailma hulgusse käo laulu kuulama, nägu mõni asi olekski,…
-
Hans võtt!
Kana munes kusagile salajasse kohta kaksteist muna ja tahtis neid hauduma hakata. Tahtnud enne kõhu täis süüa ja…
-
Meok ja kana
Enne olnud meokal1 kullased munad ja kanal kärnased munad. Sellepärast pilganud meok alati kana ja laulnud ühtepuhku: “Töö-töö,…
Kaotatud ja leitud
-
Küti kadunud õnn
Ükskord elanud üks niisama osav kui õnnelik kütt, kes, kui ta metsa läinud, olgu suvel ehk talvel, iial…
-
Hobuseks nõiutud noormees
Vanal ajal elanud üks vaene mees oma kaheteistkümne pojaga. Et ta neid ei jõudnud toita, saatis ta neid…
-
Õnne-rublatükk
Ükskord elas üks nõukas talumees. Temal oli kolm poega, kellest kaks vanemat igapidi väga osavad mehed olid. Noorem…
Kohalood
-
Pärnusse toodud rahakotid
Pärnu linnas olevat kaks kontorit, Jaki ja Miti. Neil olnud kummalgi oma tont, kes nende varandust kaitsnud. Tondid…
-
Maalused
Ühel Vändra naisel olnud maalused¹. Ta katsunud neid igaviisi ohutada ja rohutada, aga need ei ole kuidagi ära…
-
Tõmmatud tüdruk
Uueküla karjatüdruk, ilus ja priske, läinud sügisel õhtul pimedal ajal lehmi lüpsma. Aeg jäänud juba kauaks lehmalüpsmiseks. Mindud…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.