MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Vares uputab pojad
Vares elan oma poegadega järve ääres. Tuln sõuke asi ede, et tuln üle järve elama minna. Pojad pole…
-
Kotkas õpetab rebast lendama
Muiste ütlen rebane kotkale: “Küll sool on aga ää elada, sa saad ülese kõrgese linnata, nääd säält ära,…
-
Kudas kalkuni pea veriseks saanud
Korra käinud hani ja kalkun kahekesi teed. Ilm olnud külm, neile hakanud vilu. Peale selle tahtnud jalad puhata….

Kaotatud ja leitud
-
Kaupmehe naisevõtmine
Rikas kaupmees tahtnud naist võtta, ei ole aga oma lähedal niisugust olnud, nagu ta tahtnud. Põle siis muud…
-
Merihobu
Avaari muinasjutt Elas kord tsaar, kellel oli kolm poega. Igal hommikul tulid nad isa juurde, et kuulata, kas…
-
Hobuseks nõiutud noormees
Vanal ajal elanud üks vaene mees oma kaheteistkümne pojaga. Et ta neid ei jõudnud toita, saatis ta neid…

Kohalood
-
Tori mõisa kutsari põrgusõit
Üks Tori parun andnud kutsarile käsu hobused keskhommikuks tõlla ette rakendada. Kutsar sättinud rakendi korda, sõitnud tellitud ajaks…
-
Jaagupi kiriku ehitamine
Jaagupi kirikus ripub altari kõrval seina peal suur küljeluu. See on nõnda suur, et ühelgi nüüdsel meie maa…
-
Saarde kirik
Saarde kihelkonda Jäärjasse ehitatud Kadrina kirik. Kõrge torn paistnud üle kümne kihelkonna. Kõik kõnelenud Jäärja Kadrina kiriku tornist….
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.
