MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Kudas kalkuni pea veriseks saanud
Korra käinud hani ja kalkun kahekesi teed. Ilm olnud külm, neile hakanud vilu. Peale selle tahtnud jalad puhata….
-
Kaarnas ja sipelgas
Kaarnas hakkas ükskord sipelgat sõimama: “Mis mees sina ka oled! Sa pole sugugi parem kui paelasõlm! Seesuguseid nagu…
-
Kudas harakas kirjuks saanud
Haraka pesa oli metsas suure lepa otsas. Seda oli kaval rebane juba ammugi tähele pannud. Ta luusis mõtetes…
Kaotatud ja leitud
-
Veerehernetera
Ukraina muinasjutt Elas kord mees. Tal oli kuus poega ja üks tütar. Pojad läksid põllule kündma ja käskisid,…
-
Merihobu
Avaari muinasjutt Elas kord tsaar, kellel oli kolm poega. Igal hommikul tulid nad isa juurde, et kuulata, kas…
-
Küti kadunud õnn
Ükskord elanud üks niisama osav kui õnnelik kütt, kes, kui ta metsa läinud, olgu suvel ehk talvel, iial…
Kohalood
-
Pärnu tondid
Pärnu linnas olevat kaks kontorit, Jaki ja Miti. Neil olnud kummalgi oma tont, kes nende varandust kaitsnud. Tondid…
-
Kolm nõida
Vanasti elanud kolm suurt nõida: Vidu, Tani ja Nadi. Vidu elanud Virussaares. See saar on Vee valla jaos…
-
Viimsed härjapõlvemehed
Vanal ajal elasid härjapõlvemehed Eestimaal. Need olid kasvu poolest väiksed, lühikesed, paksud mehed, aga osavad kõigele tööle. Iseäranis…
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.