MUINASJUTUTAAT JAAK
Sa üldse minult ära päri, kust
mu muinasjutud pärit. Pärimust ma ikka kandnud südames ja veres, seepärast sõber olen lasteperes. Neil juttu vestes vaatan silma sisse ja minu hing poeb laste olemisse. Me mõtteis ühtselt hakkab helisema see lugu, mida rääkis esiema.
Linnulood
-
Kuidas kurg tahtis nurmkana naiseks võtta
Kurg on pikkade jalgadega. Ta tahtis endale väiksemat sorti naist. Läheb nurme pääle nurmkanale kosja. “Tere, tere!” ütles…
-
Koer ja varblane
Kord olnud vana koer. Polnud ta enam öösel jõudnud haukuda ega varast kinni võtta ja sellepärast antud talle…
-
Rebase juust
Ronk oli puu otsas ja suur juustutükk olnd noka vahel. Jah – ja rebane läks ja nägi, et…
Kaotatud ja leitud
-
Imelik peegel
Enne, vanal ajal elas kuulus kuningas päratu suures pealinnas. Raha ja rikkust oli tal enam kui kümnel teisel…
-
Kollidemaa
Tšuktši muinasjutt Elanud viis venda. Üks neist läinud mereranda ja kadunud ära. Teine läinud teda otsima ja kadunud…
-
Seitse venda
Kord elasid kaugel metsa põhjas üksikus kohas seitse venda. Vanemad olid neil juba mõnda aega surnud. Peale nende…
Kohalood
-
Rahaaugu vaht
Virtsu Vanalinna keldrites pidavat olema raha – kulda, hõbedat ja vaske, niisama muud varandust küllalt. Keldrid on kivide…
-
Tõnnivakast
Vändra kihelkonnas Vändra ja Lelle vallas on paljudes peredes tõnnivakaks vana rattarumm olnud, mis kambri otsal seisnud. Rattarummu…
-
Moosese kepp
Mineva aastasaja keskel elas Vändra õpelaja Körber, iseäralik mees, kes palju ülema ega alama vahel vahet ei teinud….
MUINASJUTUTAAT JAAK
Oli see nüüd või ei olnud – sealpool raudteed, siinpool Emajõge Tartus
ühe Kastani tänava maja õuel vahtrapuu otsas istus suviti väike punapäine poiss ja luges “Imeflööti”. Kui seda poissi poleks olnud, siis ma temast ka ei räägiks. Ühe sõnaga ta oli olemas, ja sealjuures oli ta veel niisugune poiss, et uskus kõiki muinasjutte, mida talle räägiti või mida ta raamatutest luges, ning sellest ei tulnud kunagi midagi halba.
Kui see poisike hakkas kaela kandma ja oli aeg naist võtta, kosis ta tüdruku, kes elas seitsme jõe taga Läänemere äärses Pärnus. Neile sündis kaks poega ja tütar. Ja igal õhtul jutustas noor isa uue muinasjutu oma väikestele lastele. Hiljem rääkis ta lapsepõlves kuuldud ja loetud lugusid oma õpilastele ja laste sõpradele. Niiviisi saigi sellest poisist Pärnumaa muinasjututaat Jaak.