Noor kukk laulnud aa peal. Rebane tulnud ta juure ja ütelnud:
“Sa oled ikka küll mees laulma koa, aga su esa oli ikka enam mees, kule! Ta laulis vahest, pani silmad kinni.”
Kukk ütelnud:
“Ma mõistan küll koa pimedispidi laulda.”
Pigistanud silmad kinni ja õisanud. Sel ajal napsanud rebane ta kaelapidi kinni ja söönd ää.
Viited: H II 33, 515 (4) Hanila > Kaunas – Priidik Einbluht. – AT 61 – 3 t. https://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/36.html
Prindi pdf Vanasti võetud vareste seast niisama neekrutisi nagu inimeste seast, iga aasta oma jagu. Need varesed, kes vanade taga karjuvad, olla päris sõtta minejad. Nad koguda endid kusagile väljale…
Prindi pdf Ukraina muinasjutt Elas kord mees. Tal oli kuus poega ja üks tütar. Pojad läksid põllule kündma ja käskisid, et õde neile lõunasöögi järele tooks. Õde küsis: “Aga kus…
Prindi pdf Olnud ühes kõrtsus üks venelane kõrtsmikuks. Keegi hanede ja partide karjane käinud oma karjaga iga päev sealt mööda. Kõrtsi ees olnud kaev, kaevu juures suur küna, kust loomasi…
Prindi pdf Reinuvader rikas isand tegi pika ilupidu. Kutsus kure külaliseks, pikanoka piduliseks. Pani koogid taldrekuse ja söögid kõik madala laia taldreku peale ja ise aga ütles ikki: “Söö aga…
Prindi pdf Kord istunud mingi seltskond Lihulas koos, rääkinud vanaaegseid jutte. Üks vanaätt kinnitanud, et Lihula vanades varemetes elavat põrgukoer. Nüüd polevat elukat enam ammust aega nähtud, aga vanasti, kui…
Prindi pdf Haraka pesa oli metsas suure lepa otsas. Seda oli kaval rebane juba ammugi tähele pannud. Ta luusis mõtetes sääl ümberkaudu võsas ja pidas enesega nõu, kuidas küll maitsvat…
