Kuidas Pärnu kaupmehed rikkaks saanud
Pärast Rootsi sõda ja suurt katku jäänud väga vähe inimesi elama. Ka Tammiste valda jäänud ainult paarirahvas Jaak ja Anu. Need asunud siis Kuiearu laane ligidale. Neil pole muid loomi olnud kui raudjas laukhobu, kaks lehma ja kaks mullikat. Neid peitnud nad röövlite eest paksu laande. Hobusega teinud Jaak põllutööd. Kui ta selle metsa lasknud, siis tagunud puutiku kabja sisse. Röövlid tulnud mitu korda metsast välja ja tahtnud hobust ära viia, aga mis teha – lonkab. Ligi võtta ei sünni.
Aga kord tulnud üks röövel metsast, võtnud tiku kabja seest välja, tikkunud selga ja läinud metsa. Jaak hobusest ilma. Lehmad ja mullikad olnud tal paksu laane sees selle tarvis tehtud aias.
Ühel ööl kuulnud Jaak pajasanga¹ kiiksumist. Lehmad ammunud. Röövlid viinud lehmad ära, aga kaks mullikat jooksnud nende käest minema.
Vana Jaak võtnud hommikul kirve kätte ja raiunud selle meelepahaga suure kuuse tee peale maha, nõnda et keegi ei võinud läbi saada. Ta teadnud, et röövlid seda teed käivad. Võtnud siis kahe rauaga püssi ja läinud kuuse okste sisse vahti pidama.
Pea tulnud kaks röövlit. Jaak kõmmutanud kaks pauku – kaks ka langenud. Need olnud mõlemad naised meeste riides. Siis saanud ta kahe hobuse omanikuks. Hobuste kaelad olnud ümberringi kaelarahasid ja rinnasõlgi täis. Maksis ikka paugud hoolega ära.
Siis teinud Jaak kahe hobusega tööd.
Pea saanud ta aga aru kätte, et röövlid, kelle naised ta maha lasknud, pole temast mitte kaugel elanud. Nad elanud laanes koopa sees. Röövlikari olnud nelikümmend meest suur.
Pärast seda kui Jaak naised maha oli lasknud, varastanud röövlid endile jälle ühe tüdruku ja keelanud teda surmanuhtluse ähvardamisega, et ta ei tohi kellelegi rääkida, et nad seal elavad.
Röövlid ise ei olevat tohtinud Pärnu minna, kartnud, ehk võetakse kinni. Seepärast käinud siis tüdruk neile linnast seljaga soola toomas.
Kaupmehed hakanud arvama, mispärast see tüdruk nii tihti soola viib ja iga kord vähe. Tüdruk tulnud jälle linna ja kaupmehed küsima: “Kust sina oled, et nii tihti soola käid viimas?”
Esiti ei olevat tüdruk tahtnud rääkida, aga viimaks kaupmehe kõneand petnud teda ja tüdruk ütelnud: “Kui ma seda üles räägin, siis kaotan oma pea.”
Kaupmehed aga ütelnud: “Võid julgesti ära rääkida. Selle eest hoolitseme meie, et sulle häda ei saa.”
Siis rääkinud tüdruk, et neid on nelikümmend meest ja et nad elavad metsas suure koopa sees.
Nüüd pidanud kaupmehed nõu: kuidas me nad sealt kätte saame? Saanud viimaks sellele otsusele, et andnud tüdrukule vaka herneid selga. Käskinud tüdrukut neid ükshaaval tee peale kuni röövlite koopani maha pilduda. Tüdruk täitnudki nende soovi.
Kaupmeestel olnud nüüd hea hernerada mööda minna. Võtnud siis kõik röövlid, kokku nelikümmend meest, kinni, saanud palju kulda ja hõbedat, millega siis linu ostma hakanud. Sestsaadik kauplevat Pärnu kaupmehed rohkem kui enne.
