Moosese kepp
Mineva aastasaja keskel elas Vändra õpelaja Körber, iseäralik mees, kes palju ülema ega alama vahel vahet ei teinud. Jala läinud ta tihti Vändrast 25 versta kaugele Kärusse jutlust pidama, sealt niisama Vändrasse tagasi. Eluviisides olnud ta tihti koguni lihtne. Laulatusele minnes sõitnud ta sõnnikuvankril pruudile järele. Küll ei oleks pruut heameelega tahtnud sõnnikuvankris laulatusele sõita, aga teha polnud midagi, pidanud sõitma. Laulatuselt välja tulles seisnud tõld ukse ees, viinud pruudi Vändra kirikumõisa. Körber ise ütelnud: “Alanduselt ülendusele!”
Korra paugutanud Körber Käru kirikus tublisti, toonud iseäranis Käru herra tegusid päevavalgele. Eks herra saanud pea teada, et Körber temast jutluses palju halba kõnelnud. Käru herra süda täis, tahab Korterile seda laitust kätte maksta. Mõtleb, mõtleb, mida Körberile selle eest teha. Viimaks hea nõu käes.
Kui Körber jälle tuleb Kärusse jutlust pidama, saadab mõisnik Körberile käsu järele: “Tule mu juurde!”
“Eks ma tule!” vastab Körber. Paha aimates pistab Körber ometi minnes püstoli tasku.
Körber läheb Käru herra jutule. Mõisnik võtab pealt nähes Körberi lahkesti vasta. Kutsub enese juurde kirjutustuppa. Niipea kui Körber kirjutustoas, käänab mõisnik kähku ukse takka lukku.
“Nüüd oled sa mu käes! Ei siit enne välja pääse kui sind lasen!”
“Mis sul siis minust tarvis?”
“Eks näeme varsti!”
Mõisnik läheb nurka, võtab sealt tubli kepi, sammub sellega tagasi.
“Kui sa tänini pole vatti saanud, siis saad täna!”
Mõisnik vibutab keppi Körberi nina all.
“Kas tunned seda riistapuud? See on Moosese kepp! See hakkab kohe su seljas tantsima!”
Juba tõstab mõisnik keppi Körberi löömiseks.
Körber kargab paar sammu eest kõrvale, tõmmab püstoli taskust, pöörab otsa Käru herra poole.
“Aga kas tunned seda riistapuud? See on Aaroni suitsetamise pann! See täna sinu seest ja väljast suitsetamiseks määratud!”
Käru herra kohkub. Niisugust vastahakkamist ei ole ta oodanud. Märkab selgesti, et Moosese kepp Aaroni suitsetamise pannu alla jääb. Herral puudub tahtmine niisuguse suitsetamise pannuga tutvust teha. Kohe paneb teised keeled hüüdma.
“Kulla Körber, eks sa aru saa, et ma nalja teen!”
Körber vasta: “Või nalja? Mõista siis, et minagi nalja tegin!”
Mõisnik käänab ukse lukust lahti.
Körber ütlema: “Mul saab täna sellest naljategemisest küll. Vändras ootavad mind tööd. Jumalaga!”
Ütleb ja sammub uksest välja.
Nii pääsis mees peksust, mis talle osaks määratud. Edespidi ei julenud Kärus herra enam Körberi peksu peale mõteldagi, teades, et selle mehe käest ise paremini võib valu saada.
