Prigu! Prigu!
Harakas oli näinud kord, kui plika oli murul magades enese paljaks aelenud ja hakanud laulma:
“Prigu! Prigu! Prigu!
Pragu! Pragu! Pragu!
Ei see pragu ei parane!”
Harakas oli näinud kord, kui plika oli murul magades enese paljaks aelenud ja hakanud laulma:
“Prigu! Prigu! Prigu!
Pragu! Pragu! Pragu!
Ei see pragu ei parane!”
Viited: ERA II 23, 387 (6) Märjamaa - Emilie Poom (1930). - Mtº 243 C 4) - 12 t. - Aimatakse järel haraka häälitsust. Paljud ülekirjutused piirduvad otsese kõnega; kui saatelauset ega tegevust pole, pole ka muinasjuttu. https://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/221.html
Prindi pdf Vanal varesel oln üksainus poeg pesas. See poeg oln kangesti uhke, kiitn kõiki võõraid asju ja laitn ühtejooni oma ema. Ühepääva, kui ema pole kodus oln, tuln üks…
Prindi pdf Vares elan oma poegadega järve ääres. Tuln sõuke asi ede, et tuln üle järve elama minna. Pojad pole veel lennata oskan ja vana vares vetn nõuks nee oma…
Prindi pdf Vanasti võetud vareste seast niisama neekrutisi nagu inimeste seast, iga aasta oma jagu. Need varesed, kes vanade taga karjuvad, olla päris sõtta minejad. Nad koguda endid kusagile väljale…
Prindi pdf Ükskord elanud üks niisama osav kui õnnelik kütt, kes, kui ta metsa läinud, olgu suvel ehk talvel, iial ilma rohke saagita tagasi ei tulnud. Mis temale parajal kaugusel…
Prindi pdf Kord elasid kaugel metsa põhjas üksikus kohas seitse venda. Vanemad olid neil juba mõnda aega surnud. Peale nende eneste ei pidanud nad kedagi teisi inimesi ega ka naisterahvaidki…
Prindi pdf Pärnu linnas, üle Siimu silla, Vana-Pärnu maa peal, merekalda ligidal olnud ennevanasti Näka talu. Selle Näka talu ligidal nähtud öösel sagedasti tuld põlevat. Ühel ööl läinud üks noormees…