Ühel varesel oli kõrbes väga suur joomajänu. Sealsamas nägi ta poolestsaadik veega täidetud kruusi. Läks juurde ja katsus juua, aga ei ulatanud. Siis katsus sisse pugeda: ei mahtunud.
Mis nõu siis võiks aidata? Katsus kruusi ümber lükata – seda ka ei jõudnud.
Siis ta mõtles, et mis ma nüüd pean nõuks võtma. Ja leidiski oma aruga hea nõu. Kandis väikesi kive kruusi sisse niikaua, kui vesi nii kõrgesse tõusis, et ta ulatas jooma.
Sedaviisi sai ta oma nõu läbi jänu kustutatud.
Viited: ÕES EK 101, 383/4 (2) ja 403 (6) Pärnu - Andres Oidermann ja Otto Juhan Peterson (1835). - AT 232 D* - 19 t. Populaarne lugemispala alates Willmannist (1782). https://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/209.html
Prindi pdf Kaarnas hakkas ükskord sipelgat sõimama: “Mis mees sina ka oled! Sa pole sugugi parem kui paelasõlm! Seesuguseid nagu sina oled, tahaksin ma paarsada korraga ära süüa!” Sipelgas: “Aga…
Prindi pdf Vanal ajal elasi üits miis, kes kedägi es pelgä1. Ta läits ilma müüda hulkma, et ommetegi kossegi2 endäle hirmu löida. Muku3 kiäki4 es või teda hirmutada, ta es lää kelleki iin…
Prindi pdf Mongoli muinasjutt Juhtus kord nii, et tiigripoeg sai kokku pullikesega. Väike tiiger ütles: “Hakkame koos elama.” Pullike vastas: “Hakkame.” Nad asusid koos elama ja said sõpradeks. Kord leidis…
Prindi pdf Enne olnud meokal1 kullased munad ja kanal kärnased munad. Sellepärast pilganud meok alati kana ja laulnud ühtepuhku: “Töö-töö, tühi pesa, minul kuus kullast muna, sinul kaks kärnast muna.”…
Prindi pdf Ühes suures metsas pesitses palju vareseid. Neid oli nii tohutult, et metsas ei leidunud peale nende kohta teistele lindudele ja loomadele: kogu mets kujutas enesest tõelist varesteriiki. Metsa…
Prindi pdf Ükskord elanud üks niisama osav kui õnnelik kütt, kes, kui ta metsa läinud, olgu suvel ehk talvel, iial ilma rohke saagita tagasi ei tulnud. Mis temale parajal kaugusel…
