Kolm kuningatütart
Ühel kuningal olnud kolm tütart, need olnud õige ilusad, ja oli järjest nende juures olnud. Aga korraga tulnud kuningal käsk sõtta minna. Nüüd oli annud ta oma tütred ühe naise valitsuse alla ja pannud ühte kambri kinni, ei ole välja käsknud lasta.
Nüüd läinud kuningas ära sõtta ja sõda kestnud enam kui aasta aega. Tütardel olnud õige raske olla, sest et välja ei ole saanud värske õhu sisse. Aga viimati, kui nad enam ei ole jõudnud välja kannatada, siis olid naist palunud, et ta välja neid laseks. Viimati ometigi lasknud naine neid välja ja jäänud ise uksa kinni panema, aga selle aja sees kadunud tütred ära ja kuskilt ei ole enam leidnud.
Teise päeva pärast tulnud kuningas kodu ja kui ta oli kuulda saanud, et tütred ära kadunud olid, siis oli ta ära minestanud. Aga kui ta oli ärganud, saatis ta kohe otsima, aga ei ole kuskilt leitud.
Nüüd võtsid kindral, ohvitser ja üks soldat nõuks otsima minna. Nad olid juba ühe päeva ära käinud, aga ei ole kedagi leidnud. Teisel päeval leidnud nad ühe maja metsa sees, sinna läinud nad sisse. Sääl majas ei ole kedagi elavat hinge olnud. Sinna lubanud nad seniks elama jääda, kui nad tütred kätte leiavad.
Esimese päeva jäänud kindral koju sööki keetma ja teised läinud metsa. Kui kindralil juba söök hakkas valmis saama, tuleb üks päkapikkune mees sisse, kellel küünrapikkune habe oli, ja palub süüa. Kindral ei taha esiti küll anda, aga viimati annab ometigi. Kui ta ühe kausitäie ära oli söönud, palus ta teise veel. Kindral andis teise kausitäie veel. Kui ta teist kausitäit sõi, karas ta järsku üles ja tappis kindrali poolsurnuks ja ise läks ära.
Kui nüüd ohvitser ja soldat koju tulid, siis leidsid nad kindrali maas poolsurnud. Soldat leidis teise kambri akna päält klaasi ja sääl oli rohi. Nüüd määrsid nad selle rohuga ja kindral sai terves.
Teisel päeval jäi ohvitser koju sööki keetma. Kui juba söök valmis oli, siis tuli jälle mees sisse ja küskis süüa. Ohvitser andis temale ühe kausitäie. Kui ta selle ära sõi, küskis ta teise kausitäie veel, ohvitser andis talle veel ja kui ta parajasti teise kausitäie sõi, karas ta üles , tappis ohvitseri poolsurnuks ja läks.
Kui teised koju tullid, siis leidsid nad jälle maas ühe klaasi seest vedelikku ja määrsid teda ja ohvitser sai terveks.
Kolmandal päeval jäi soldat koju. Ja kui söök hakkas valmis saama, siis tuli päkapikkune mees sisse ja küskis süüa. Soldat andis talle süüa. Kui ta esimese kausitäie ära oli söönud, andis soldat talle teise kausitäie veel. Kui ta teist kausitäit sõi, võttis soldat ta habemetpidi kinni ja ütles: “Kus on kuningatütred?”
Võtnud lae vahelt vaskpiitsa, löönud. See ei ole kedagi ütelnud. Siis võtnud hõbepiitsa, siis ütelnud, et teab. Löönud soldat kuldpiitsaga, siis ütelnud ära, et sääl väljas ukse kohal kivi all.
Soldat viinud ta sinna ja ütelnud: “Tõsta kivi päält ära!”
Mees ei ole tõstnud. Löönud soldat vaskpiitsaga, siis oli ütelnud: “Ei jõua.”
Löönud hõbepiitsaga, siis ütelnud “Kerkib, kerkib.”
Viimati löönud soldat kuldpiitsaga, siis oli kivi käinud mitu sülda kõrges ja üks auk tulnud nähtavale. Nüüd lasknud ta mehe lahti ja ise teinud vinna valmis, säädnud augu veere pääle ülesse ja läinud tuppa sööki laua pääle panema.
Kindral ja ohvitser rääkinud: “Las ta sureb ära, viidame aega, et nii ruttu koju ei lähe.”
Kui nad nüüd koju saanud, mõtelnud, et nüüd on ikki soldat surnud, aga nad panid imeks, kuidas soldat nii terve oli kui enne. Nüüd läksid nad sööma, aga söömise aega ütles soldat: “Mina tään küll, kus kuningatütred on.”
Kindral ja ohvitser viskasid lusikad käest ja ütlesid: “Kus? Läki vaatama neid!”
Aga soldat ütles: “Sööge täna kõht täis, Hommen siis läki vaatama neid.”
Teisel hommikul läksid ainult augu juurde, aga ükski ei läinud auku. Viimaks läinud soldat. Teised lasknud ta alla. Kui ta all oli, nägi ta kambri ukse enese ees. Kui ta säält sisse läks, siis nägi ta sääl kõige vanema tütre ja ühe pääga madu tema süles. Tema võttis kohe mõõga, raidus pää otsast ära, viis tütre augu juure ja võttis tema seljast kleidi ja sõrmuse sõrmest ja pistis tasku ja laskis ülesse tõmmata.
Nüüd läks ta teise kambre ukse ette, sääl nägi ta kahe teraga mõõka ukse kohal. Selles kambris oli keskmine tütar ja kahe pääga madu süles, otsnud pääd. Soldat võtnud mõõga, raidunud maul pääd otsast ära ja võtnud kleidi ja sõrmukse, viinud augu alla ja tõmmatud üles.
Nüüd läinud ta kolmandama ukse juure, sääl olnud ukse kohal kolme teraga mõõk. Selles kambris oli kõige noorem tütar ja kolme pääga madu süles, otsinud pääd. Soldat võtnud mõõga ja hakanud maol päid katki raidma. Nii kui ta kaks katki löönud, kasunud üks terveks. Kui ta ühte läinud lööma, seni kasunud kaks terveks. Viimaks saanud ometegi katki ühekorraga. Võtnud kleidi seljast, sõrmukse sõrmest ja pistnud tasku, viinud augu juurde, lasknud üles tõmmata.
Kõige viimaks ajanud ta endaraskuse kivi vinna pääle ja lasknud üles tõmmata, aga poole maa pääl lastud vinn tagasi ja selle arvamisega, et nüüd soldat ära surmata, aga nende mõtted ei läinud täide.
Nüüd käinud soldat kambreid läbi ja kõige noorema kuningatütre kambri laua päält leidnud kolm vilet. Kui ta vaskvilega oli vilistanud, tulnud kõiksugu putukad ja mutukad kokku ja küskinud tööd. Nüüd vilistanud hõbevilega, siis tuli päkapikkusi mehi kokku ja palunud tööd. Kõige viimaks vilistanud kuldvilega, siis tulnud hobusid ja tõlda ja küskinud tööd. Nüüd oli soldat ütelnud: “Viige mind siit välja kuninga juure.”
Kohe olnud ta august väljas ja sõitnud kuningalossi poole. Selle vahe sees olnud juba kindral ja ohvitser endale pruudid kihlanud. Nüüd oli otsitud rätseppa, kes rõivaid pruutidele teeb ja soldat läinud ennast sinna kauplema. Läinud ja kiitnud, et tema teeb ilma mõõtu võtmata riided parajad. Kuningas võtnud teda ka, annud riided kätte ja pannud soldati isi paika kambri. Soldat lõiknud sääl rõivast ja teinud nägu, et tema nüüd kleita teeb. Võtnud need kleidid taskust välja, mis ta augus tasku oli pistnud, kui ta ära seljast võtnud. Nüüd annud ta teada kuningal, et kleidid valmis on.
Nüüd tulnud kõige vanem, sellel passitud selga ja olnud paras. Tütar läinud ära ja olnud silmad vesised. Kuningas küsinud:
“Mis sul on?”
“Ei ole kedagi, jala lein ära.”
“Oh, pole viga kedagi, küll ta terveks saab.”
Nüüd tulnud keskmine, sellel olnud ka paras, see läinud jälle ära ja silmad olnud vesised. Kuningas küsis.
“Mis sul viga on?”
“Ei ole kedagi, koer hammustas.”
“Oh, pole kedagi, küll ta terveks saab.”
Nüüd tuli kõige noorem, sellel olnud ka paras ja see minestanud ära.
Nüüd tuli pulma-aeg kätte ja soldat oli kõik ära rääkinud, kuidas lugu oli Kui pulma-aeg kätte tuli, ütles soldat kindralile:
“Mis sellel peab tehtama, kes teise auku laseb?”
“See peab vaati aetud saama, raudnaelu vaat täis taguma ja mäest alla lastud saama.”
Nüüd topitud kindral vaati, taotud vaat naelu täis ja lastud mäest alla.
Nüüd küskinud soldat ohvitseri käest:
“Mis sellel peab tehtama, kes teise naise vägisi ära võtab?”
“See peab kaheksama härja vahel lõhki kistud saama.”
Nüüd lastud ka ohvitser lõhki kisku ja nonda said nad mõlemad hirmsasti hukka.
Nüüd võttis soldat kõige noorema tütre ära eneselle naiseks ja pulmad kestsid seitse päeva ja soldat sai pärast kuninga surma isi kuningaks ja elasid väga hästi pärast isa surma. Teised tütred saivad ka mehele. Kaks kuningapoega viisid nad endile prouaks.
Viited: E22895/906 (1) < Viljandi khk, Vana-Võidu – Hans Maaten (1896) [ATU 301] Raamatust “Eesti muinasjutud. I:1 Imemuinasjutud” (Tartu, Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2009)
