Hobu surnud
Vares lövab1 obuse raipe ja kiidab:
“Oo2 surnd ää! Oo surnd ää!”
Teine küsib:
“Ons pekki ka? Ons pekki ka?”
“Puhas pekk! Puhas pekk!”
“Ma tulen ka! Ma tulen ka!”
“Luu ja nahk! Luu ja nahk!”
Vares lövab1 obuse raipe ja kiidab:
“Oo2 surnd ää! Oo surnd ää!”
Teine küsib:
“Ons pekki ka? Ons pekki ka?”
“Puhas pekk! Puhas pekk!”
“Ma tulen ka! Ma tulen ka!”
“Luu ja nahk! Luu ja nahk!”
Sõnaseletused: 1 lövab = leiab 2 oo = hobune Viited: ERA II 29, 779 (2) Käina - J. Sooster (1896/97). - Mtº 243 C 1) - 19 t. https://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/219.html
Prindi pdf Noor kukk laulnud aa peal. Rebane tulnud ta juure ja ütelnud: “Sa oled ikka küll mees laulma koa, aga su esa oli ikka enam mees, kule! Ta laulis…
Prindi pdf Vanal varesel oln üksainus poeg pesas. See poeg oln kangesti uhke, kiitn kõiki võõraid asju ja laitn ühtejooni oma ema. Ühepääva, kui ema pole kodus oln, tuln üks…
Prindi pdf Vanasti elanud kolm suurt nõida: Vidu, Tani ja Nadi. Vidu elanud Virussaares. See saar on Vee valla jaos kroonu rabas, teda ümbritseb ütlemata tüma soo. Saar ise aga…
Prindi pdf Kass püüdnud varese kinni. Vares olnud haruldaselt tugeva jõuga. Tekkinud võitlus. Vares saanud siiski ülevõimu oma kätte ja viinud kassi lendes metsa kaasa. Seal saanud aga kass omakorda…
Prindi pdf Ju noores eas oli Tõll leilega niisama nagu unetaadiga sõpruseseaduse teinud, tõotades eluaja leilele truuks jääda. Seda tõotust täitis Tõll truuisti. Sõitis ka Saaremaal sõjavanker ehk ootasid Tõllu…
Prindi pdf Vanal ajal elasi üits miis, kes kedägi es pelgä1. Ta läits ilma müüda hulkma, et ommetegi kossegi2 endäle hirmu löida. Muku3 kiäki4 es või teda hirmutada, ta es lää kelleki iin…