Konn kiidab varest
Konn tuli ilusa ilmaga jõe põhjast väl’la kaldale pääva kätte ennast suendama. Vares nääb teda, lennab konna kallale, piigistab tema oma jalgade alle ja tahab konna silmad piast väl’la nokkida. Konnal viimane äda kääs, akkab varest kiitama: “Oh sa ilus lind! Sul on ilusad sukkad jalas, ilus krae kaelas ja al’l saksa kuub sel’las, pikka säärega kannussaapad ja saksa püksid.”
“Kampsun kaaah!” kisendas vares ja ajas jalad uhkendades laiali.
Konn pääsis lahti, üppas sulpsti vette ja vares vaatas kaldalt taga järele.
