Kuidas kurg tahtis nurmkana naiseks võtta
Kurg on pikkade jalgadega. Ta tahtis endale väiksemat sorti naist. Läheb nurme pääle nurmkanale kosja.
“Tere, tere!” ütles nurmkanale. “Kuis me paari saaks! Ma tulin sulle kosja.”
Nurmkana kaeb ümbertsõõri ja vaatab, et väga suur peigmees.
“Ma olen väikene, olen nurme pääl harjunud. Kuidas ma soos käima hakkan, jalad on lühikesed.”
Kurg pahandas, et mispärast kana keeldus ja kosje vastu ei võtnud. Läks haleda meelega sohu tagasi ja mõtles:
“Ikka oleks pidanud naiseks võtma. Missuguse naise oleks saanud! No olgu pealegi, no ei võtagi!”
Nurmkana jalutas oma nurme peal ja vaatas, kuidas kurg oma pikkade jalgadega mättaid mööda kõndis. Kana mõtles:
“Ikka oleks pidanud kurele minema. Missugune uhke kosilane!”
Nüüd näeb kurg, et nurmkana tuleb, tuleb aina tema poole ja aina lähemale. Kurg vaatab üle kura1 õla:
“Võõh! Mis naine sinust mulle oleks saanud! Keerleb kui kartul, ei saa üle mätta.”
Nurmkana vihastas ja tuli nurme peale tagasi. Kurg hakkas mõtlema, et olgu peale väike, oleks ikka mingi naise saanud. Oleks läinud tasasema kotuse2 peale elama.
“Lähen kosin ikka ära,” pidas aru.
Tuli jälle nurme peale.
Nurmkana vaatab:
“No mis mees sinust mulle oleks saanud: pikad jalad, kortsunud rõivad seljas. Mis mees see oleks olnud!”
Näe, üks põlgab ühte, teine teist!
