Ööbik ja vaskuss
Kord elasid ööbik ja vaskuss teineteisega rahus ja ühel meelel ühes majas. Niihästi ööbik kui vaskuss olid ühe silmaga. Ühel päeval kutsuti ööbik pulma. Ta ütles vaskussile:
“Mind on pulma kutsutud. Ma ei tahaks ennast seal ühe silmaga näidata. Ole nõnda hea, laena mulle oma silm teiseks. Homme toon tagasi.”
Vaskuss tegi tema palvet mööda.
Teisel hommikul tuli ööbik jälle tagasi. Aga ta oli aru saanud, et kahe silmaga on parem mõlemile poole vaadata kui ühega. Vaskuss küsis oma silma kätte, aga ööbik ei andnud mitte. Siis ähvardas vaskuss ööbikule kätte maksta. Ööbik ütles:
“Mina ehitan oma pesa kõrgesse pärna otsa, sinna üles kõrgesse, kust sa mind ei leia.”
Sest ajast on ööbikutel kaks silma, aga vaskussidel mitte ühte ainustki. Ja kus ööbikute pesad puu otsas on, seal pidid ka vaskussid põõsa all olema ja püüdma üles ronida. Kui nad pesad leiavad, siis puurivad munadele augud sisse ja imevad tühjaks.
