Hani uputab rebase
Hani olnd poegadega järves. Rebane läks ja nägi, kui palju hanil poegi seal. Mõtles kohe, et kuidas neid kätte saada. Läind kalda äärde ja hakanud kiitma:
“Oh sa hani, kui palju ilusaid poegi! Küll nad on aga ilusad! Too ometi nad siia lähemale, et ma neid näeksin! Ma kohe ei saa enam kaugemale minna.”
“Eks sa tule siiapoole! Nemad ei saa sealt kaldast üles. Tule aga ise siia, hästi vee äärde, et sa paremini näed.”
Rebane läind hästi kalda lähedale, juba jalgupidi vee sisse. Emahani kargas talle külge kinni, tõmmas järve, muljus ta vee põhja ja uputas ära.
